Kontrollikoja eelarve
Kontrollikoda rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Kontrollikoja eelarve moodustab vähem kui 0,1% ELi kogukulutustest ja umbes 1,5% kõigist halduskulutustest.
Kontrollikoja eelarvet ja selle täitmist kirjeldatakse
kontrollikoja tegevusaruandes.
Välisaudiitori aruanded Euroopa Kontrollikoja raamatupidamise aastaaruannete kohta
Kontrollikoja raamatupidamise aastaaruande koostab institutsiooni peaarvepidaja ja seda auditeerib igal aastal välisaudiitor.
Auditeeritud raamatupidamise aastaaruanne koos välisaudiitori aruannetega edastatakse konsolideerimiseks komisjonile. Lisaks saadetakse raamatupidamise aastaaruanne ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruanne
Kontrollikoja eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruandes antakse ülevaade kontrollikoja eelarve täitmisest ning selgitatakse institutsiooni tegevusele olulist mõju avaldanud sündmusi. Aruanne edastatakse komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Volitatud eelarvevahendite käsutaja aruanne
Aruanne sisaldab teavet Euroopa Kontrollikoja vahendite haldamise ning tema sisekontrollisüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse kohta. See tagab juhtkonna aruandluskohustuse täitmise nii kontrollikoja sees kui ka väljaspool, eelarvepädevate institutsioonide ees.
Aruande esitab peasekretär igal aastal vastavalt finantsmääruse artikli 74 lõikele 9; see saadetakse komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames.
Volitatud eelarvevahendite käsutaja aruanne
Kontrollikoja kestlikkusaruandlus
Kestlikkusaruandlus tähendab kestlikuks muutumise nimel töötamist ning selle eesmärgi poole püüdlemisel organisatsioonis saavutatud tulemuste mõõtmist, avaldamist ning sisemistele ja välistele sidusrühmadele nende kohta aru andmist.
Kontrollikoda on võtnud kohustuse olla kestlik institutsioon ning me oleme püüdnud juba mitmeid aastaid üha jõulisemalt vähendada oma keskkonnamõju. Kestlikkus on aga midagi enamat kui lihtsalt keskkonnasäästlikkus. See tähendab ka majanduslikku mõju, eetikat ja juhtimist, õigusnormide järgimist ja eelkõige austust inimeste vastu.
Anname oma aruandes ülevaate oma tegevuse majanduslikust, keskkonnaalasest ja sotsiaalsest mõjust.
Kontrollikoja kestlikkuse aruanne
Siseauditi talitus
Kontrollikoja siseauditi talitus loodi 2002. aastal peale institutsiooni haldusreformi ning vastavalt uue finantsmääruse nr 1605/2002 raamistikule, milles võeti kasutusele usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte. Siseaudiitori nimetamine ja roll on sätestatud finantsmääruse artiklites 98–100 ning selle rakenduseeskirjade artiklites 114–120.
Siseauditi talitus on oma auditite tegemisel täielikult iseseisev; selle auditid hõlmavad institutsiooni kogu tegevust ja kõiki talitusi. Siseauditi talitusel peab olema piiramatu juurdepääs kogu teabele, mida ta oma tööks vajab.
Igal aastal esitab kontrollikoda Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab kokkuvõtet tehtud siseauditite arvust ja liikidest, antud soovitustest ja nende soovituste põhjal võetud meetmetest.
Siseauditi komitee
Kontrollikoda lõi ka siseauditi küsimuste eest vastutava siseauditi komitee ja nimetas ametisse selle liikmed. Komitee koosneb kontrollikoja liikmetest ja ühest väljastpoolt institutsiooni pärit liikmest.
Siseauditi komitee praegused liikmed on:
- Hannu Takkula, kontrollikoja liige
- Viorel Ștefan, kontrollikoja liige
- Marek Opioła, kontrollikoja liige
- Paul Koechlin, välisekspert