Euroopa Kontrollikoda on olnud ELi välisaudiitor alates oma loomisest 1977. aasta oktoobris. Kontrollikoda asub Luxembourgis. Organisatsiooni loomisest peale on kontrollikoja eesmärk olnud parandada liidu rahaliste vahendite haldamist ning aidata oma kindlustandvate teenuste ja nõuannete abil kaasa nii ELi eelarve tulusid kui kulusid puudutava aruandekohustuse täitmisele.
Vajadus ELi
rahaliste vahendite väliskontrolli järgi
Euroopa
Kontrollikoja asutamine langes ajale, mil Euroopa Ühendus (Euroopa Liidu
eelkäija) tegi läbi muutusi ja hakkas järjest enam oma kodanikele
demokraatlikult aru andma. Kaks olulist sündmust olid Euroopa Parlamendi
volituste laiendamine eelarvekontrolli valdkonnas ning Euroopa Ühenduse eelarve
rahastamine täies mahus omavahenditest. Ühenduses mõisteti vajadust sõltumatu
välisaudiitori järele, kes aitaks parlamendil ja nõukogul tagada demokraatliku
kontrolli ühenduse rahaliste vahendite üle. Alates ühenduse loomisest 1958. aastal
oli seda ülesannet täitnud väike auditinõukogu. Varsti sai aga selgeks, et
nõukogul ei olnud kiiresti kasvava eelarve piisavaks auditeerimiseks ei
vajalikke volitusi ega ressursse.
Kontrollikojast
saab ELi rahandusalane südametunnistus
Peamine impulss
Euroopa Kontrollikoja loomiseks tuli Euroopa Parlamendi
eelarvekontrollikomisjoni esimehelt Heinrich Aignerilt, kes oli alates
1973. aastast olnud ühenduse tasandi välisauditi asutuse loomise aktiivne
eestkõneleja. Euroopa Kontrollikoda asutati Brüsseli lepinguga
22. juulil 1975 ning alustas tööd 1977. aasta oktoobris
asukohaga Luxembourgis. Tollane Euroopa Kohtu president Hans Kutscher tervitas
Euroopa Kontrollikoda kui ühenduse rahandusalast südametunnistust.
Kontrollikojast
saab institutsioon
Maastrichti lepingu
jõustumisega 1. novembril 1993 sai Euroopa Kontrollikoda
täieõiguslikuks Euroopa Liidu institutsiooniks. Komisjoni, nõukogu ja
parlamendiga võrdne staatus suurendas institutsiooni sõltumatust ja mõju.
Maastrichti lepinguga sätestati ka ülesanne, millest on saanud kontrollikoja
põhiväljund – iga-aastane kinnitav avaldus ELi raamatupidamise aastaaruande
usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ning
korrektsuse kohta.
Kontrollikoja
auditivolitusi laiendatakse
Kontrollikoja rolli
tugevdati Amsterdami lepingu jõustumisega 1999. aastal, mil kinnitati
kontrollikoja sõltumatust ja laiendati selle auditivolitusi suuremale arvule
poliitikavaldkondadele. Lepingus rõhutati institutsiooni rolli pettusevastases
võitluses ning võimaldati sel pöörduda Euroopa Kohtu poole, kaitsmaks oma eesõigusi
teiste ELi institutsioonide ees.
Kontrollikoda
alustab tihedamat koostööd liikmesriikidega
2003. aasta Nizza
lepingus kinnitati põhimõtet, mille kohaselt kuulub kontrollikotta üks liige
igast liikmesriigist, ning rõhutati kontrollikoja ja riiklike auditiasutuste
vahelise koostöö tähtsust.
1. detsembril 2009.
aastal jõustunud Lissaboni lepingus kinnitati taas kontrollikoja volitusi ja
selle kui ELi institutsiooni staatust. Kontrollikoja seisukohast on tähtis ka
asjaolu, et Lissaboni lepingus tehti muudatusi ELi rahaliste vahendite
haldamises ja kontrollimises: tugevdati Euroopa Parlamendi kui eelarvepädeva
institutsiooni rolli ja rõhutati liikmesriikide vastutust eelarve täitmisel.
Kontrollikoda
areneb, et vastata kasvava ELi vajadustele
ELi laienemisega on
arenenud ka kontrollikoja struktuur. 1977. aasta üheksast liikmest ja 120
töötajast on tänaseks saanud viide auditikotta jagatud 27 liiget ning pea 900
spetsialisti ja tugiteenistuste töötajat kõigist liikmesriikidest. Nii
liikmesriikides kui ka väljaspool ELi tegutseval kontrollikojal on
liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega võrdne staatus. Institutsioon on
võtnud eesmärgi olla avaliku sektori auditi arendamisel esirinnas ning koos
teiste kõrgeimate kontrolliasutustega tegeleda kutsestandardite ja heade tavade
väljatöötamisega.
Kontrollikoda täna
Alates tegevuse alustamisest 1977. aastal on Euroopa Kontrollikoda püüdnud
kaasa aidata ELi finantsjuhtimise parandamisele, koostades kvaliteetseid
väljaandeid, mis kajastavad ELi arengusuundi ja selle sidusrühmade muutuvaid
vajadusi. Selle aja vältel on EL vastu võtnud uusi liikmesriike, laiendanud oma
pädevusvaldkondi, suurendanud eelarvet ning asutanud Euroopa tasemel uusi
asutusi. Kõik see kajastub ka kontrollikoja töös ja tema väljundites.
Kasulikud lingid