Vajadus ELi rahaliste vahendite väliskontrolli järele

Kui Euroopa Ühendus asutati, loodi selle rahaliste vahendite kontrollimiseks väike auditinõukogu. Aastate möödudes kasvas ühenduse eelarve ja Euroopa Parlament võttis vastutuse eelarvekontrolli eest. Selgus, et auditinõukogul ei ole enam piisavalt volitusi ega ressursse oma ülesannete täitmiseks.

Kontrollikojast saab Euroopa Ühenduse finantsalane südametunnistus

Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni esimees Heinrich Aigner tunnistas, et Euroopa Ühenduse auditikord sisaldas puudusi ja oli selle poolt, et luua tõeliselt sõltumatu välisauditiasutus. Selle tulemusel loodi Euroopa Kontrollikoda. Kontrollikoda asutati 22. juulil 1975, Brüsseli lepinguga ja ta alustas tööd 1977. aasta oktoobris. Tema peakorter asub Luxembourgis. Euroopa Kohtu president Hans Kutscher nimetas tol ajal kontrollikoda ühenduse rahaliseks südametunnistuseks.

Kontrollikojast saab ELi institutsioon

Novembril 1993 jõustus Maastrichti leping, mis andis kontrollikojale Euroopa Liidu täieõigusliku institutsiooni staatuse. Kontrollikoja võrdsustamine komisjoni, nõukogu ja parlamendiga suurendas tema sõltumatust ja volitusi. Maastrichti lepinguga anti kontrollikojale ka ülesanne teha igal aastal kinnitav avaldus ELi raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse.kohta.

Euroopa Kontrollikoda laiendab oma auditeerimisvolitusi

Kontrollikoja rolli tugevdati veelgi Amsterdami lepinguga, mis jõustus 1999. aastal. Selle lepinguga laiendati kontrollikoja auditivolitusi enamatele poliitikavaldkondadele ja muudeti ametlikuks kontrollikoja roll pettusevastases võitluses.

Kontrollikoda alustab tihedamat koostööd liikmesriikidega

2001. aastal allkirjastatud Nice’i lepingus rõhutati, et kontrollikoja jaoks on oluline teha koostööd liikmesriikide auditeerimisasutustega.

2009. aasta 1. detsembril jõustunud Lissaboni lepinguga kinnitati kontrollikoja volitusi. Sellega muudeti ka ELi vahendite haldamise ja kontrollimise viisi, tugevdades Euroopa Parlamendi kui eelarvepädeva institutsiooni rolli ja rõhutades liikmesriikide vastutust eelarve täitmise eest.

Kontrollikoda arendab oma tegevust nii, et see vastaks üha suureneva ELi vajadustele

Euroopa Kontrollikoja struktuuri on edasi arendatud vastavalt muutuva ELi vajadustele. 1977. aastal oli kontrollikojal 9 liiget ja 120 töötajat ning nüüd on tal 27 liiget ja peaaegu 900 töötajat kõigist liikmesriikidest.

Alates oma loomisest 1977. aastal on kontrollikoda püüdnud kaasa aidata ELi finantsjuhtimise parandamisele, koostades kvaliteetseid päevakajalisi väljaandeid. Selle aja jooksul on ELiga liitunud uusi liikmesriike, ta on võtnud endale uusi kohustusi, suurendanud eelarvet ja loonud Euroopa tasandil uusi asutusi – seda kõike võetakse meie töös arvesse.

Meie väljaannete arv on märkimisväärselt kasvanud võrreldes meie esimese tegevusaastaga, mil avaldasime vaid kaks arvamust. Avaldame nüüd aastaaruandeid, kinnitavaid avaldusi, iga-aastaseid eriaruandeid, eriaruandeid, arvamusi ja ülevaateid. Viimastel aastatel oleme hakanud pöörama rohkem tähelepanu ELi poliitika tulemuste auditeerimisele ja tulemuslikkuse parandamisele suunatud nõustamisele.