Endised presidendid

​Astatel 1992–1994 oli Klaus-Heiner Lehne Saksamaa parlamendi liige ning aastatel 2004–2014 Düsseldorfi Heinrich Heine ülikooli ja Kölni ülikooli Euroopa õiguse lektor.

Euroopa Kontrollikoja liige alates 1. märtsist 2000 kuni 30. septembrini 2016: vastutas ELi pangatoimingute ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ), Euroopa koolide, detsentraliseeritud asutuste ja Euratomi tarneagentuuri auditeerimise eest (2000); vastutas kontrollikoja kinnitava avalduse (DAS) eest järgmistes valdkondades: mitmesuguseid ELi kulusid ja tulusid käsitlevate raamatupidamisaruannete usaldusväärsus ning nende aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus, komisjoni sisekontrollisüsteemi reform, ELi raamatupidamissüsteemi ajakohastamine; oli „ühtse auditi“ mudelit käsitleva kontrollikoja arvamuse ja ELi sisekontrolliraamistikku puudutava ettepaneku raportöör (2002); auditirühma CEAD (finantsauditi koordineerimine, auditimetoodika ja kvaliteedikontroll) eesistuja; kontrollikoja halduskomitee liige (2005); ADARi (audititöö arendamine ja aruanded) eest vastutav liige, tegeledes eelkõige kontrollikoja aruannete kvaliteedikontrolli ja auditimetoodika rakendamisega (2006); 2007. aastal vastu võetud kontrollikoja tulemusauditi käsiraamatu raportöör; Euroopa Kontrollikoja president (2008–2016); EUROSAI audiitor (2008); Euroopa Kõrgeimate Kontrolliasutuste Organisatsiooni (EUROSAI) juhatuse liige (2011); järelevalve kontrollikoja tegevuse üle, suhted Euroopa Liidu institutsioonide, kõrgeimate kontrolliasutuste ja rahvusvaheliste auditiorganisatsioonidega, õigusküsimused ja siseaudit; esimese ametiaja kestel edendas ja juhtis kontrollikoja struktuuri- ja otsustusprotsessi reformi, viies sisse auditikodade süsteemi, et muuta kontrollikoja juhtimine tõhusamaks ja mõjusamaks; teise ametiaja kestel juhtis kontrollikoda perioodil, mil kontrollikoja auditiaruanded ja arvamused finantsalaste õigusaktide kohta muutusid veelgi olulisemaks finantskriisi ja pakilise vajaduse tõttu tagada ELi vahendite parem haldamine; nimetati 3. oktoobril 2016 Portugali kõrgeima kontrolliasutuse presidendiks.

Viis läbi liidukantsleri kantselei, välisministeeriumi ja justiitsministeeriumi auditeerimist (1970); algselt Austria kõrgeima kontrolliasutuse presidendi kantselei juhataja, seejärel INTOSAI peasekretariaadi eest vastutava struktuuriüksuse juht (1975); personalijuht (struktuur, eelarve- ja personaliküsimused, koolitus) (1981); riigiasutuste auditeerimise talituse peadirektor, vastutas rahvusvaheliste arengute, eriti INTOSAI ja viimase poolt erinevates regioonides asutatud organisatsioonide (AFROSAI, ARABOSAI, ASOSAI, CAROSAI, EUROSAI, OLACEFS ja SPASAI) tegevuse jälgimise eest, samuti koostöö eest ÜRO finantsauditialastes projektides; alates 1. märtsist 1995 kuni 31. märtsini 2011 Euroopa Kontrollikoja liige; ADAR-grupi eesistuja; kontrollikoja president aastatel 2005–2008.

Tortosa Rahvapartei pressiesindaja (1979); Rahvapartei Kataloonia piirkonna juht; Rahvapartei üleriigilise täitevkomitee liige (1986); Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Euroopa Rahvapartei fraktsiooni aseesimees (1989); Lääne-Euroopa Liidu Assamblee liige (1991); eelarvekontrolli-, välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikakomisjonide liige (1994); Euroopa Kontrollikoja liige (2000–2006): aastatel 2002–2005 kontrollikoja president. Suri 16. aprill 2012.

Stockholmi linna rahaasjade eest vastutava linnavolikogu liikme sekretär (1973); Põhjamaade Nõukogu presiidiumi abisekretär (1977); põhjamaade koostöö eest vastutav riigisekretär ja rahandusministeeriumi riigisekretär; suurlinnade komitee esimees (1988); peaministri büroo nõunik ja koordinaator (1990); peaministri isiklik esindaja põhjamaade koostöö kooskõlastatud ümberhindamisel, millega valmistati ette Rootsi ühinemist Euroopa Majanduspiirkonna ja ELiga (1990); Rootsi parlamendi (Riksdag) sotsiaaldemokraatide fraktsiooni sekretariaadi läbirääkija ja nõustaja majandus-, rahandus- ja eelarveküsimustes (1992); välisministeeriumi peadirektor (1994); Euroopa Kontrollikoja liige 1. märtsist 1995 kuni 31. detsembrini 2001: vastutas koostöö eest arengumaade ja mitteliikmesriikidega (Euroopa Liidu üldeelarve); Euroopa Kontrollikoja president (1999–2001). Suri 19. september 2016.

Saksamaa parlamendi (Bundestag) liige (1976), osales parlamendi eelarvekomisjoni töös ja oli eelarvekontrollikomisjoni esimees (1982) ja kaitsekulude heakskiitmise komisjoni esimees (1985); 21. detsembrist 1989 kuni 31. detsembrini 2001 Euroopa Kontrollikoja liige, vastutas järgmiste valdkondade auditeerimise eest: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), laenude võtmine ja andmine, intressitoetused ning toetused Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele ja Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud uutele sõltumatutele riikidele; struktuuritoetuste, regionaalpoliitika, Vahemere kompleksprogrammide ja Ühtekuuluvusfondi transpordiinfrastruktuuri osakonna eest vastutava auditigrupi eesistuja (1994); kontrollikoja president (1996–1999). Suri​ 18. mail 2021.

Lektor rahvusvahelises sotsiaaluuringute instituudis (1960); rahandusministeeriumi eelarveosakonna peadirektor; Euroopa ühenduste majanduspoliitika komitee liige/aseesimees (1969); Euroopa Kontrollikoja liige alates 18. oktoobrist 1977 kuni 31. detsembrini 1995: energeetika, teadusuuringute ja investeeringute kulutuste audit (1977); töömeetodid ja ametialane koolitus; aastaaruande pearaportöör (1981); Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) suuniste osakond; Vahemere kompleksprogrammid; struktuurifondide koordineerimine; kontrollikoja president 1993–1995.

Nõunik Itaalia kõrgeimas kontrolliasutuses (Corte dei conti) (1970); NATO rahvusvahelise audiitorkogu liige (1973); NATO rahvusvahelise audiitorkogu president (1974); Euroopa Kontrollikoja liige 18. oktoobrist 1977 kuni 31. detsembrini 1992: kontrollikoja president 1990. aastast kuni 1992. aastani. Suri 24. oktoobril 2020.

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ülemameti asekõneisik (1960); kolme Euroopa ühenduse New Yorgi infobüroo juht (1964); Euroopa Majandusühenduse komisjoni kolmandate riikide teavitusosakonna juhataja (1967); Luksemburgi valitsuse majandus-, keskklassi, turismi-, transpordi- ja energeetikaminister (1969); Euroopa Kontrollikoja liige 18. oktoobrist 1977 kuni 20. detsembrini 1989; Euroopa Kontrollikoja president (1984–1989). Suri 15. novembril 2019.

Peasekretär ministeeriumidevahelise majanduskoostöö küsimuste alal (1961); töötas peaministri büroos (1962); õigusnõunik Prantsusmaa kõrgeimas kontrolliasutuses; Põllumajandusturgude arendus- ja reguleerimisfondi direktor (1967); Finistère’i esindav liige parlamendis (1968); side- ja telekommunikatsiooniministeeriumi riigisekretär (1974); juhtival ametikohal Prantsuse riiklikus põllumajanduse krediidikassas ja Air France’is; kontrollikoja liige 18. oktoobrist 1977 kuni 20. detsembrini 1989; kontrollikoja president 1981–1984.

Asekantsler, avaliku sektori kulutuste osakonna juhataja, vastutades kõigi avaliku sektori kulutusi puudutavate küsimuste eest (1971); rahandusministeeriumi kantsler; Iiri Keskpanga direktor; Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asejuhataja; (EMÜ) lühiajalise majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimiskomitee liige; riikliku majandus- ja sotsiaalnõukogu liige; riikliku teadusnõukogu liige; majandus- ja sotsiaaluuringute instituudi nõukogu ja täitevkomitee liige; Euroopa Kontrollikoja liige 18. oktoobrist 1977 kuni 17. maini 1986; kontrollikoja president (1977–1981). Suri 28. märts 2009.