Kontaktkomitee iga-aastase kohtumise korraldas Poola kõrgeim kontrolliasutus (NIK), ürituse eesistujaks oli kõrgeima kontrolliasutuse president Krzysztof Kwiatkowski. Koosolekust võtsid vaatlejatena osa ka kandidaatriikide kõrgeimate kontrolliasutuste juhid ja SIGMA esindajad.

Koosoleku keskmes oli seminar „Digitaalne Euroopa: ELi kõrgeimate kontrolliasutuste ees seisvad väljakutsed ja võimalused“, mida juhtis Soome riigikontrolör Tytti Yli-Viikari. Võttes arvesse Euroopa Komisjoni prioriteeti rakendada digitaalse ühtse turu strateegiat, sealhulgas Euroopa digitaalarengu tegevuskava, ning kõrgeimate kontrolliasutuste üha suuremat vajadust kasutada auditiprotsesside toetamiseks digitaalseid vahendeid, andis seminar võimaluse arutada seda, milline on ELi kõrgeimate kontrolliasutuste roll digiteerimise valdkonnas Euroopa Liidus. Arutelu juhatas sisse Poola digitaalküsimuste minister Marek Zagórski, Michał Boni, Euroopa Parlamendi liige aastatel 2014–2019, ja Małgorzata Nikowska komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadist, kes tutvustasid teemat vastavalt liikmesriigi (Poola), kodanike ja komisjoni seisukohast.

Seminarile järgnes kaks paneelarutelu. Esimeses arutelus osalesid Janar Holm (Eesti riigikontrolör), Charles Deguara (Malta kõrgeim kontrolliasutus), Stefan Lundgren (Rootsi kõrgeim kontrolliasutus) ja Tomaž Vesel (Sloveenia kõrgeim kontrolliasutus), kes arutlesid e-valitsuse ja küberjulgeoleku valdkonna ELi ja riiklike programmidega seotud tulemusauditite probleeme ja võimalusi. Arutelu tõi esile digitaalse ülemineku mõju kõrgeimate kontrolliasutuste tööle, kes üha enam viivad läbi IT-auditeid.

Teine paneelarutelu, mida juhatas Manfred Kraff (Euroopa Komisjoni siseauditi talitus), käsitles muu hulgas digitaalsete ressursside kasutamist auditites. Panelistid olid Vítor Caldeira (Portugali kõrgeim kontrolliasutus), Kay Scheller (Saksamaa kõrgeim kontrolliasutus), Arno Visser (Madalmaade kõrgeim kontrolliasutus) ja Tytti Yli-Viikari (Soome kõrgeim kontrolliasutus). Paneelil tutvustati heade tavade näiteid uuenduslike lähenemisviiside, strateegiate ja vahendite näol, mis võivad aidata kõrgeimatel kontrolliasutustel tagada oma auditite lisaväärtuse.

ELi kõrgeimad kontrolliasutused aitavad digiteerimise edule kaasa, kasutades oma volitusi ja lisades vajaduse korral digitaalseid vahendeid ja lahendusi oma töösse. Kontaktkomitee järeldas, et protsessis osalemiseks kutsutakse ELi kõrgeimaid kontrolliasutusi üles tegema järgmist:

• auditeerima digiteerimise rakendamisel asjakohaseid tegevusi ja suutlikkust;
• tagama, et digiteerimine ei kahjusta kõrgeimate kontrolliasutuste õigust saada asjakohast teavet ja andmeid;
• tagama kõrgeimate kontrolliasutuste digitaalse valmisoleku selliste auditite tegemiseks, investeerides tehnoloogiasse, ideedesse ja inimestesse;
• optimeerima vastavalt kõrgeimate kontrolliasutuste auditi lähenemisviise ja menetlusi ning
• kasutama digitaalset teabevahetust, et teha teave kättesaadavaks kodanikuühiskonnale ja vajaduse korral konsulteerida sidusrühmadega nende töö käigus.

 
Kohtumise teisel päeval võttis kontaktkomitee teadmiseks oma töörühmade tegevuse tulemused, muud kavandatud tegevused ning rahvusvahelise õhukvaliteedi auditi (NIK ja Madalmaade kõrgeim kontrolliasutus) ning avaliku sektori IKT infrastruktuuri auditi (Läti kõrgeim kontrolliasutus) tulemused.

Kontaktkomitee järgmise koosoleku, mis toimub oktoobris 2020, korraldab Euroopa Kontrollikoda.