Sissejuhatus
COVID-19 pandeemia on üks keerulisematest tervishoiukriisidest, mida maailm on kunagi näinud. Sellel on olnud ja on jätkuvalt kõikjal suur mõju riikide ühiskondadele, majandustele ja inimestele. Algne tervisekriis muutus kiiresti sotsiaal-majanduslikuks kriisiks, mille põhjustasid jõupingutused pandeemia leviku ohjeldamiseks ja elude säästmiseks, ning mis on mõjutanud peaaegu kõiki avaliku ja eraelu valdkondi.
Mõju ja vastumeetmed
Pandeemia mõju ELile ja selle liikmesriikidele on olnud tohutu ja väga häiriv. See on aga tabanud riike erineval määral ja levinud liidus ajaliselt väga erinevalt.
COVID-19 on ohustab ELi kodanike elusid ja koormab muu hulgas täiendavalt liikmesriikide tervishoiusüsteeme. See on ka
majanduskasvu äkki languseks pööranud.
Enamikus pandeemiast tõsiselt mõjutatud valdkondades on ELil vaid piiratud tegutsemisvolitused. Seda selgitab osaliselt asjaolu, et rahvatervise valdkond on eelkõige liikmesriikide pädevuses, kuid ka see, et liikmesriikidel puudusid koos reageerimiseks nii eelnev valmisolek kui ka ühine arusaam. Koordineeritud lähenemisviisi puudumise tõttu tegutsesid valitsused sageli iseseisvalt. See puudutas ennetus- ja ohjeldamismeetmete kehtestamist, seadmete hankimist ning sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamiseks taastamispakettide ja töökohtade säilitamise kavade loomist.
Kõigest hoolimata tundub, et pärast keerulist algust on EL ja liikmesriigid parandanud oma koostööd pandeemia sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamisel.
Euroopa taasterahastu loomisega ei näidanud nad üles suurt üksnes suurt solidaarsust, vaid astusid ka julgelt tundmatusse, et tulla toime pandeemiaga seotud pikaajaliste probleemidega. Samal ajal on aga selge, et COVID-19- avaldab pikaajalist mõju sellele, kuidas me tulevikus elame ja töötame, rõhutades ka vajadust ulatuslikuma ning parema koostöö järele, sest viirused ei hooli riigipiiridest.
ELi kõrgeimate kontrolliasutuste reageerimine
Muu hulgas on kriis oluliselt mõjutanud kõrgeimate kontrolliasutuste tööd kogu maailmas, ja kontaktkomitee liikmetest kõrgeimad kontrolliasutused pole siin olnud erandiks. ELi kõrgeimad kontrolliasutused reageerisid kriisi arenemisele kiiresti ja otsustasid eraldada märkimisväärsed ressursid – nii kohe kui ka järgnevatel aastatel – COVID-19-le reageerimise hindamisele ning auditeerimisele.
2020. ja 2021. aastal avaldasid nad enam kui 150 aruannet, lisaks on veel pooleli või kavandatud üle 200 muu audititegevuse, mis viiakse lõpule 2022. või 2023. aastal.
Juulis 2021 avaldas kontaktkomitee
auditikompendiumi COVID-19 pandeemiale reageerimise kohta. Kompendiumis kirjeldatakse pandeemia mõju ja ning antakse ülevaade sellele reageerimiseks võetud meetmetest. Väljaanne sisaldab ka kokkuvõtteid 17 asjakohasest aruandest, mille avaldasid 2020. aastal Belgia, Küprose, Saksamaa, Läti, Leedu, Madalmaade, Portugali, Rumeenia, Slovakkia ja Rootsi kõrgeimad kontrolliasutused ning Euroopa Kontrollikoda.
Lisateave
Täiendavat lugemist ja korrapäraselt uuendatavat teavet leiate ka järgnevatelt veebisaitidelt:
