EL rahastab oma poliitikavaldkondi liidu eelarvest. Euroopa Kontrollikoja audititöö keskendub peamiselt ELi eelarvele ja sellest rahastatud poliitikavaldkondadele.
EL on võtnud sihiks suurendada eelarve kaudu majanduskasvu ja heaolu nii, et säiliksid Euroopa sotsiaalne, kultuuriline ja looduspärand. Samuti toetab EL arenguriike.
Euroopa Liidu iga-aastased kulutused moodustavad ligi 1 % ELi majanduslikust jõukusest (kogurahvatulust). Kui võrrelda sellega riiklikke kulutusi, siis need moodustavad ELi 28 liikmesriigis 40–60 % kogurahvatulust.
Mille jaoks raha kasutatakse?
Poliitikavaldkondadele tehtavate ELi kulutuste ülemmäär määratakse kindlaks seitsmeaastaste kavadega, mida nimetatakse mitmeaastasteks finantsraamistikeks. Mitmeaastase finantsraamistiku võtavad ELi liikmesriigid vastu ühehäälselt ning selle kiidab heaks Euroopa Parlament. Kulutused jagunevad järgmiste rubriikide vahel:
1. Arukas ja kaasav majanduskasv |
1a: konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks |
1b: majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus |
2. Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad |
3. Julgeolek ja kodakondsus |
4. Globaalne Euroopa |
5. Haldus |
Rohkem teavet ELi eelarve kuluvaldkondade kohta leiate vastavast lõigust (kuluvaldkonnad).
Ajavahemikul 2014–2020 näeb mitmeaastane finantsraamistik ette makseid kogusummas 908 miljardit eurot ehk ligikaudu 130 miljardit eurot aastas (2011. aasta hindades). Igal rubriigil on aasta piirmäär, mis väljendub kulukohustuste assigneeringutes (õiguslikult siduvad lubadused raha kasutamiseks; vahendeid ei pruugita aga välja maksta samal aastal, vaid mitme eelarveaasta jooksul). Lisaks on olemas iga-aastased üldised piirmäärad maksete assigneeringutele (tegelik kogusumma, mis on antud aastal makseteks ette nähtud).
Igal aastal teeb komisjon mitmeaastase finantsraamistiku raames aastaeelarve ettepaneku, mille (muudavad ning) võtavad vastu Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu.
ELi eelarve kõige suuremad kuluvaldkonnad on loodusvarad (40 % eelarvemaksetest 2015. aastal), majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus (36 %) ning konkurentsivõime majanduskasvu tagamiseks (11 %).
Kust on rahalised vahendid pärit?
ELil on omavahendid. Neid rahastatakse peamiselt liidu kaubanduspiiridel kogutud tollimaksudest ja ELi maksumaksjatelt kogutud vahenditest (liikmesriikide osamaksete kaudu, mis arvutatakse kogurahvatulu ja käibemaksutulu põhjal).
Kes tegeleb eelarve täitmisega?
Eelarve täitmise eest vastutab Euroopa Komisjon. Suuremat osa eelarvest täidetakse koostöös liikmesriikide haldusasutustega. Iga aasta lõpus koostab komisjon eelarve täitmise kohta raamatupidamise aastaaruande.
Kes kontrollib eelarve täitmist?
Komisjon vastutab eelarve täitmise eest ELi kodanikke esindava Euroopa Parlamendi ees. Euroopa Parlament jälgib raamatupidamise aastaaruandele tuginedes eelarve täitmist ja annab heakskiidu komisjoni tegevusele eelarve täitmisel. Eelarve täitmisele heakskiidu andmisel omab suurt tähtsust kontrollikoja aastaaruanne, milles esitatakse auditiarvamus ELi raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.
Milliseid kulutusi kontrollikoda auditeerib?
Kontrollikoda auditeerib igal aastal ELi eelarve tulusid ja kulusid ning esitab oma arvamuse selle kohta, mil määral on raamatupidamise aastaaruanded usaldusväärsed ning tulu- ja kulutehingud vastavad kohaldatavatele eeskirjadele ja määrustele. Kontrollikoda viib ka läbi konkreetseid eelarvevaldkondi või juhtimisega seotud teemasid hõlmavate tulemus- ja vastavusauditeid.
Kasulikud lingid: